Kuidas investeerivad oma raha noored miljonärid?

Nad ei taha oma raha ainult kasvatada. Paljud noored (kuni 35-aastased) tahavad oma investeeringute kaudu jõuda sotsiaalsete või keskkondlike eesmärkideni (impact investing).

„Selline investeerimine on jõudmas peavoolu,“ ütles Bank of America U.S. Trusti investeerimisstrateeg Jackie VanderBrug. „Me oleme jõudnud pöördelise ajani.“

VanderBrug tegi oma meeskonnaga hiljuti uurimuse, kus küsitles 683 inimest, kellel on võimalik investeerida vähemalt 3 miljonit eurot. Nende miljonäride seas oli kümneid noori, kelle vanus jäi vahemikku 18-35 aastat.

Väga suur osa noortest – 93 protsenti – usuvad, et ettevõtte sotsiaalne ja keskkondlik mõju on investeerimisel tähtsaks faktoriks. Veel kaks aastat tagasi oli vastav näitaja vaid 74 protsenti, selgub U.S. Trusti uuringust.

Mõnes mõttes ei ole see midagi uut. Õpilased on ülikoolides korraldanud juba pikka aega proteste, et lõpetada investeerimine näiteks kivisöe tootmisesse. Eelmisel aastal loobusid Columbia ja Lõuna-California ülikoolid õpilaste protestide tõttu investeeringutest vanglatesse.

Uued investorid tahavad keelamise asemel toetada aga midagi positiivset.

Trend on levimas ka vanemate investorite seas. 51 protsenti investoritest, kes sündisid niinimetatud beebibuumi ajal, on nõus, et sotsiaalne ja keskkondlik mõju on investeeringute tegemisel määrava tähtsusega. See protsent oli kaks aastat tagasi 46.

Sotsiaalne ja keskkondlik investeerimine on tekitanud viimasel ajal palju kõneainet. Valdkonnaga kaasnevad aga ka mitmed probleemid.

1) Sotsiaalse ja keskkondliku investeerimise (impact investing) defineerimine ei ole kerge. See hõlmab endas nii taastuvenergiasse, sotsiaalsetesse elamispindadesse kui ka keskkonnapoliitikasse investeerimist. Seega ei pruugi teemad pakkuda huvi samadele inimestele.

2) Investorite kasu on raske mõõta. Abstraktsete probleemide lahendamist on väga keeruline panna numbritesse.

3) Sotsiaalset ja keskkondlikku investeerimist aetakse segi filantroopiaga. Paljud investorid ei taha neid kahte ühte patta panna – peamiselt moraalsete ja maksudega seotud küsimuste tõttu (filantroopia korras tehtud annetused on USAs maksuvabad).

Ettevõtted on oma tegevuse osas muutunud ka läbipaistvamaks, ütlevad eksperdid. Eelmisel aastal avaldas niinimetatud vastutusraporti (corporate responsibility report) 7000 ettevõtet. Raportit saavad auditeerida kolmandate osapoolte esindajad. Veel 1992. aastal esitas raporti vaid 27 ettevõtet.

Mitmed inimesed on pühendunud üleval pool nimetatud probleemide lahendamisele. Christina Alfonso on analüüsifirma Madeira Globali tegevjuht. Ettevõte on spetsialiseerunud andmeanalüüsile, mis tegeleb sotsiaalsete, keskondlike ja juhtimisega seotud andmete uurimisega.

Alfonso ettevõte hindab firmasid 100 palli skaalal. Arvestatakse mitmeid faktoreid – keskkonnapoliitikat, juhtimist ja sotsiaalset mõju.

„See aitab meil erinevate sektorite, kasvufaaside ja geograafiliste asukohtadega ettevõtteid võrrelda,“ ütles Alfonso.

Üheks tuntuimaks sotsiaalse vastutustundlikkusega ettevõtteks võib pidada Starbucksi. Börsifirma ostab kohvi, mis on kasvatatud eetiliselt. Samuti aitab Starbucks maksta oma töötajate õppemakse ning palju muudki.

„Me näeme, et ettevõtte mittefinantsilised faktorid võivad mängida suurt rolli. Tarbijad ja investorid toetavad järjest enam ettevõtteid, mis võtavad arvesse nii sotsiaalset mõju kui ka kasumlikkust,“ ütles Alfonso.